Mälestused ruudus

Ilford SFX200 120mm

Sfx on alati täis positiivset üllatust. Üks tõeliselt hea pankromaatiline leiutis Ilfordilt. Seekord proovisin siis ka inimese peal ära ja ikka meeldib. 
Modelliks jälle hea Triinu mälestusi täis maja ees. 

Porto

Pikka juttu pole, lihtsa reportaaži üks osa. On just hetkel tuju, et vormistada vahelduseks musta äärega. Pildid tehtud käest. Kassil oli küll vastuväiteid poseerimise osas, aga kuna ta jooksis enne ära, kui jõudsin talle oma kontaktid anda, siis ta enda pildi kohta midagi kommenteerida ei saa. 
Filmiks oli Fomapan100 ja skaneeritud negatiivilt.

Joonetatud

Sirg- ja kõverjooni, diagonaale ja sik-sakke Portugalist. 
Fomapan100
Kõik kaadrid on pildistatud käest. 
Skaneeritud negatiivist

Kontaktkoopia

Vahel on tore ka kontaktkoopiat teha. 
Fomapan100/120mm

Agfa Billy-Record 4,5

Valmistatud aastatel 1936–1939. Objektiiviks on Apotar 105mm f/4.5 Prontor II katikuga. On olemas bulb-režiim ja distantspäästiku võimalus. 

Kui esimest korda Agfat käes keerutasin, tundus, et kõik on justkui korras, üsna ilus nägi välja ka, ainult pisut kopitanud. Väike päästiku viga oli ka, kuid selle sain kähku korda. Film sisse ja marss pildistama! Põnevus oli suur, kui esimene film ilmutusest tuli. Aga oh häda!, mitte ühtegi teravat kaadrit. 

Hmm.. mõtlesin, et proovin õige veel, äkki on tal ka mõni trikk varrukas, nagu oli Moskva-5 lõõtsa vahel. Aga ikka ei midagi. Kahe rulli filmi peale tuli vist üks enam-vähem terav kaader, mida ma julgen siin postituses jagada. 

Oli aeg minna fotomeister Tiidu juurde. Ravi kestis kaks päeva, mille jooksul selgus, et teravustamise rõngas oli kinni kiilunud endast järgmise rõnga külge ja see määre, mis seal kunagi oli olnud, ei olnud enam määre, vaid mingi muu tihke kraam. St, et ma ei saanudki üldse teravustada. Ma imestan, et selle ühe teravagi pildi sain.

Kolmanda katse ajaks oli vaim juba lahtunud ja objekte polnud ka enam võtta. Kandsin aparaati endaga kaasas, otsides sobivaid motiive. Aga jäin klassika juurde – Sääre tuletorn, Kiipsaare tuletorn ... niipidi ja naapidi.

Ja ma sain lõpuks pildi, mille objekt oli äratuntav. 

Tegelikult tuleb ikka kõik uued vanurid pärast esimese rulli ebaõnnetumist viia fotomeistri juurde :) 

Fotod on negatiiviskännid, pildistatud 2013. 

 Kiipsaare majakas

fomapan200

f4;  1/50

Kiipsaare majakas

fomapan200

f5,6;  1/50 sek

uduga Säärel

fomapan200

f5,6;  1/50

säärel

fomapan200

f5,6;  1/50

üks ainumas peaaegu terav kaader enne remontimist

Pöide kirik

Rollei IR400 

f5,6;  1/10

ja Agfa Billy-Record ise

   

Rollei Infrared

Sel suvel proovisin esmakordselt Rollei IR400/120mm filmi. Võtsin mõned rullid kaasa ka Portugali, kus päike on nii ere, et pildistada sai ka käest (suur statiiv oli nagunii koju jäänud ja väike oli liiga ebamugav ja madal). Infrapunafiltriks oli Cokin P.007.

Kirjade järgi tekib Rollei IR filmile aura efekt, kui teha ülesäri, kuid viimase jaoks oli Portugali keskpäevane päike liiga kõrgel. Ja pärastlõunase päikese ajaks oli mul juba teine rull sees. Eks selle filmiga on ikka nii, et kui on kaasas vaid üks filmikere, siis ei tea, millist filmi sinna panna. Ning valida on alati mitme erineva vahel. Kui otsustada mustvalge kasuks, on kõik värve täis, kui paned värvilise, on taevas perfektsed infrapunapilved ja kui on siis lõpuks infrapunafilm sees, näed slaidi jaoks sobivaid motiive. Seega – kui mina oma infrapunaga välja jõudsin, oli taevas pilvitu. Vaid ühe pisikese pilvekomplekti sain pärast pikka kemplemist nõusse pildile tulema. Lisaks sellele, et päike on ere ja kõrgel, on ta minusuguse põhjalase jaoks ka väga palav ja nii ma praadisin seal end, otsides taevast pilvi ja pildile objekte.
Järgmisel päeval muidugi olid taevas mahlased pilved ja üleminekud, aga siis puhusid mul kaameras juba teised tuuled.

Rollei IR on iseloomult teistsugune kui Efke IR. Kui Efke oli kapriisne, tegi* mis tahtis ning tulemuse suhtes tegelikult ilma 100% garantiita, siis Rollei on väga töökindel ja tugev. Isegi kui olin sunnitud filmi vahetama õues, ei olnud negatiivil pärast ilmutamist mitte ühtegi märki, et ta oleks valgust saanud. Ka lennujaama röntgenid elab hästi üle. Rollei film on vaja lihtsalt selgeks õppida, sest kindlasti pole ta halb film, pigem vastupidi.
Järgnevas pildireas on kõik kaadrid lakoonilised, saksalikult eeskujulikud ja üsna kujutlusvõimevaesed. Võiks öelda, et käeharjutus, kuna ma pole varem Rollei IR400/120mm pildistanud.

Seeria jaoks olen pildid eelnevalt pimikus suurendanud ning siis sisse skaneerinud. Olen kasutanud kahte erinevat suurendit, sellepärast siis erinevad raamid piltidel. Paberiks on Vene 1990. aasta kartongpaber Unibrom, läikiva pinnaga. Peab ütlema, et see on väga hea paber, olgugi tema parim enne juba ammu möödas. Tihtipeale need vananenud paberid ongi väga head. Ja mulle tundus, et oleks seekord heaks vahelduseks fotoskänn negatiiviskännile.

*Efke filmist saab rääkida vaid minevikus, kuna tema tootmine on kahjuks lõpetatud. Üks võrdlus nende kahe vahel on siin - http://www.digitaltruth.com/products/product_tests/infrared_film_002.php

 

Balda Jubilette

Balda Jubilette on valmistatud Saksamaal, Dresdenis, 1938. aastal. Balda tehas asutati 1908 ning nimi Jubilette viitab Balda 30ndale juubelile.

Balda Jubilette on 35mm kaamera, väike ja lõõtsaga. Objektiiviks on ees Baltar 1:2,9. Minimaalne ava on f16, on olemas ka distantspäästiku võimalus ja bulb-režiim. Pildiotsija on väike ja minu eksemplaril ka mõrane.

See väike Balda oli alguses üsna nukras seisus, katiku labad olid kinni kiilunud, päästik ei püsinud vinnas ning B-režiim ei läinud üldse peale. Enne fotomeistri juurde viimist puhastasin ta suuremast mustusest ära ning pärast „ravi“ panin sisse proovirulli, milleks oli Fomapan200. Ning kuigi kaadrivahed on väga juhuslikud, st mõni kaader on kokku jooksnud ja mõnel on paarisentimeetrine vahe, on 36-kaadrisel filmirullil tervelt 28 pilti peal. Sellest omakorda jäi enamvähem teravate piltide sõelale 25. Kaadri nurkadesse jäävad mõnusad ümarad nurgad.

Hea meel oli pärast kinnistamist näha, et aparaat töötab. Kaadrivahede suvalisus aga tuleneb minu kogenematusest Baldaga.

Fotod on negatiiviskännid ja pildistatud käest. 

Rohkem Baldade kohta - http://camerapedia.wikia.com/wiki/Balda

 

 

linnamaastike püüdja Andrus tuleb õhtuselt pildijahilt

Platz Rotermannis

valgusega inimesed kõnnivad Kadriorus

 Balda Jubilette ise

 

 

Slaidiga Portos

Slaidiga Portos oli huvitav. Kahju, et seda nii vähe kaasas oli. Aga natuke aegunud Fuji Astia 120mm C-41 ilmutusega ning kaks korda röntgenit ei teinud muud kui kunsti.
C-41 ilmutusega ei tea kunagi, mis täpselt välja tuleb, kui rääkida slaidifilmist. Seega kui mõni kaader on otsustanud roheliseks või siniseks muutuda, on seal kõrval teine täiesti normaalseks jäänud.